Nimetades antud olukorda “Iisraeli-Palestiina konfliktiks”, kallutame inimesi mõtlema:

“Kahju, et nad on eriarvamustel ja võitlevad. Kuidas saaksid iisraellased ja palestiinlased kokkuleppele jõuda?”

Kui aga öelda, et tegemist on koloniseerimisega, edastame kohe, et:

• Üks rühm domineerib teist ebavõrdses olukorras;
• Probleem on selles, et toimub koloniseerimine;
• Lahendus on koloniseerimise lõpetamine ja dekoloniseerimine.

Sõna “konflikt” varjab täielikult Palestiina sionistliku koloniseerimise ja karmi rõhumise olemust. See annab ekslikult edasi teavet, et probleem on võitlus, mitte rõhumine, misjuhul vägivald on vaid sümptom.

Seega “konflikt” ei ole “neutraalne” termin, vaid sedastab poliitilist, Iisraeli-meelset narratiivi, mis moonutab tegelikke jõuvahekordi ja eesmärke.

Allikas: Let’s Talk Palestine

Sugugi mitte. Palestiina küsimuse algus pärineb sionistlikust liikumisest ja selle eesmärgist koloniseerida Palestiinat, et luua sinna sionistlik riik. Esimene sionistide konverents toimus alles 19. sajandi lõpus (1897).

Vastavalt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudile on apartheid määratletud kui „ebainimlikud teod institutsionaliseeritud režiimi kontekstis, kus üks rassiline rühmitus süstemaatiliselt rõhub ja domineerib mis tahes teise rassilise rühma või rühmade üle ning mis on toime pandud kavatsusega seda režiimi säilitada.”

Iisrael eristab ametlikult rahvust ja kodakondsust. Mis puudutab kodakondsust, siis kõik on võrdsed. Ent paljud õigused tulenevad rahvusest, mille määrab riik ja mida ei ole võimalik muuta ega vaidlustada. Seega araablasest iisraeli kodanikul on erinevad õigused ja privileegid võrreldes juudist iisraeli kodanikuga.

Iisraeli ülemkohtu otsus, mis keeldus märkimast rahvuseks “iisraellane”. Kohus väitis, et võrdseid õigused tagava rahvuskategooria loomine “ohustaks Iisraeli aluspõhimõtet: olla juudi riik juudi rahvale.” Mis näitab kõnekalt, et Iisrael ei ole demokraatia vaid etnokraatia, kus eri rahvusest kodanikele kehtivad eri õigused.

“It is easy to blur the truth with a simple linguistic trick: start your story from “Secondly.” […] Start your story with “Secondly,” and the world will be turned upside-down. Start your story with “Secondly,” and the arrows of the native Americans are the original criminals and the guns of the white men are entirely the victim. It is enough to start with “Secondly,” for the anger of the Black man against the white to be barbarous.”

Mourid Barghouti, palestiina kirjanik

Iisraeli narratiiv algab siis, kui palestiinlased reageerivad rõhumisele. See ei tähenda kaugeltki, et kõiki vastupanuviise saab õigustada, ent sellele raamistusele osutamine aitab mõista, kuidas Iisrael moonutab toimuva kuvandit.

Rünnakud tsiviilisikute tuleb hukka mõista karmilt ja üheselt. See käib sama palju IDFi kui Hamasi kohta. Ent Iisraelil puudub rahvusvaheline õigus kasutada sõjalist jõudu olukorras, kus olukorda oleks võimalik lahendada rahumeelselt (ÜRO põhikiri).

Iisraeli saaks lõpetada tulevahetuse lõpetades ebaseadusliku okupatsiooni, rõhumise ja piiramise. Seda võimalust toetab ka 2014. aasta Hamasi 10-aastase vaherahu pakkumine, mille Iisrael tagasi lükkas. Iisraeli kohustust lõpetada Gaza blokaad, lisaks Läänekalda okupatsioonile, kinnitab ka ÜRO.

Iisrael nimetab terrorismiks igasugust palestiinlaste vastupanu. Iisraeli seadusandja nimetas “ehitus terrorismiks” ELi toetatud palestiinlaste ehitisi palestiinlaste maal, mille Iisrael oli ebaseaduslikult kuulutanud enda omaks.* Palestiinlaste ettevalmistamisi esitada hagi Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule nimetas Iisraeli justiitsminister “juriidiliseks terrorismiks”. Palestiinlaste näljastreiki vanglates nimetas Iisraeli seadusandja “terrorismiks vanglas.”

Allikas: Decolonize Palestine.

* Area C, seized private Palestinian land.

Tegu ei ole “rahuga” kui rünnakud jätkuvad. Alates “vaherahu” jõustumisest on Iisrael rikkunud relvarahu üle 500 korra, tapnud üle 300 ja vigastanud üle 900 palestiinlase vahendab CBC Gaza võimude hinanguid. Iisraeli hinnangul on tapetud 3 nende sõdurit.

Kuid puudujäägid on ka vaherahu plaanis endas. Ettepanek hõlmab Gazasse paigutatavat „rahvusvahelist stabiliseerimisjõudu“, mis oleks pigem välisriigi või USA-juhitud okupatsiooni kui Palestiina suveräänsuse taastamine, tähistades seeläbi palestiinlaste enesemääramisõiguse rikkumist.

Plaan ei käsitle rahvusvahelisest õigusest ja varasematest rahupüüdluste kontekstis tõstatunud põhiprobleeme, mille hulka kuuluvad:

• ebaseaduslike Iisraeli asunduste lammutamine Läänekaldal, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas.
• tunnustatud piiri kehtestamine
• palestiinlastest pagulaste õigus naasta oma kodumaale ja nende staatus riigis
• Iisraeli kohustus maksta reparatsioone.

Loe edasi