Kui valitsused ei ole nõus Iisraeli apartheidi režiimi vastutusele võtma, peame seda ise tegema ning keelduma toetamast ettevõtteid, mis osalevad inimõiguste rikkumistes. Boikoteerimine on võimas ja rahumeelne viis ebaõiglusele vastu seista.
Kuidas saab üksikisik midagi muuta?
Kuidas saab üksikisik midagi muuta?
Kui valitsused ei ole nõus Iisraeli apartheidi režiimi vastutusele võtma, peame seda ise tegema ning keelduma toetamast ettevõtteid, mis osalevad inimõiguste rikkumistes. Boikoteerimine on võimas ja rahumeelne viis ebaõiglusele vastu seista.
Strateegiline boikoteerimine
Strateegiline boikoteerimine kasutab sihipärasemat lähenemist, mille mõju on suurem: boikoteeritakse väiksemat hulka Iisraeli apartheidi rahastavaid suurettevõtteid. Kui edukas kampaania sunnib ettevõtet nõudmistest kinni pidama, asendatakse see järgmise kaubamärgiga, millele keskenduda.
Seda juhib BDS – Palestiina boikoteerimise, rahastusest loobumise ja sanktsioneerimise liikumine.
On mõistlik kasutada ajalooliselt edukat sihipärase boikoteerimise meetodit, inspireerituna Lõuna-Aafrika apartheidivastasest liikumisest, USA kodanikuõiguste liikumisest, India koloniaalvastasest võitlusest jpm.
Lõuna-Aafrika (LA) Apartheidivastane Liikumine:
1960.-1994.-ndatel aastatel korraldati LA vastu mitmeid boikoteerimiskampaaniaid. Rahvusvahelist boikoteerimiskampaaniat vedas Briti organisatsioon AAM (Anti-Apartheid Movement) ehk Apartheidivastane Liikumine. See sai alguse 1960. aastal ning antud nime all tegutseti kuni apartheidi režiimi ülemvõimu lõppemiseni 1994. aastal. Inimesi julgustati mitte ostma Lõuna-Aafrikast imporditud kaupu ning sanktsioneerima apartheidi toetavaid ettevõtteid. Kasutati mitmeid strateegiaid protesti märgiks, sealhulgas spordivõistlustelt väljaheitmised. Näiteks LA-l ei lubatud osaleda 1964 Tokyo olümpiamängudel. Lisaks nõuti poliitvangide, sealhulgas Nelson Mandela, vabastamist.
Kui valitsused ei ole nõus Iisraeli apartheidi režiimi vastutusele võtma, siis tasub kasutada ka kaudseid riigist sõltumatuid viise enda meeleavaldamiseks. Boikoteerides on võimalik rahumeelselt seista vastu ebaõiglusele, avaldades inimõigusi rikkuvatele ettevõtetele finantsilist survet. Boikoteerimine on seda mõjusam, mida rohkem inimesi ja ettevõtteid seda teevad. Isegi kui boikoti otsene mõju on piiratud, siis pikas plaanis võib firmadel olla lõpuks kergem loobuda inimõigusi rikkuvatest tegudest kui kannatada pideva rahalise surve all. Füüsilise vägivallata oma vastuseisu väljendamine on ajalooliselt tõestanud omavat suurt kaalu.
Allikad:
Mis on BDS?
BDS (Boycott, Divestment, Sanctions) on palestiinlaste juhitud ülemaailmne liikumine, mis kutsub üles:
- boikoteerima genotsiidi toetavaid ettevõtteid,
- loobuma kaasosalistest ettevõtetest,
- sanktsioneerima Iisraeli.
BDS-i strateegiaks on majanduslikke meetmeid kasutades Iisraeli apartheidis osalevad ettevõtted viia kitsikusse. Eesmärk on viia Iisraeli jaoks okupatsiooni säilitamise niivõrd kulukaks, kus Iisrael on lõpuks sunnitud vägivallatsemist ja rõhumist lõpetama.
BDS-i juhitud liikumine veenab jaemüüjaid lõpetama Iisraeli kuritegudest kasu saavate ettevõtete toodete müümise. Paljud Iisraeli toodete eksportijad kurdavad, et neil on läinud kaupade müük välismaale aina raskemaks. (Allikas: https://www.ansarollah.com.ye/en/archives/794496)
BDS liikumise logo. Allikas: BDS liikumise koduleht (bdsmovement.net).
neli sihtmärkide gruppi
- Tarbijapoolne boikoteerimine – BDS nõuab nende hoolikalt valitud kaubamärkide täielikku boikoteerimist, kuna ettevõte on tõestanud oma osalust Iisraeli apartheidis;
- Rahastamise lõpetamine ja piiramine – BDS avaldab survet valitsustele, institutsioonidele, investeerimisfondidele, linnavolikogudele jne, et välistada hankelepingud ja investeeringud ning loobuda kaasosalistest ettevõtetest, eriti relvafirmadest ja pankadest;
- Survestamine – BDS viib läbi survekampaaniaid boikotile määratud ettevõtete vastu. Sinna alla kuuluvad:
- Boikoteerimine rohujuuretasandil– BDS ei algatanud antud boikoteerimiskampaaniaid, kuid toetab neid, kuna need kaubamärgid osalevad Iisraeli genotsiidis ja palestiinlaste vastu suunatud apartheidis. Näiteks: McDonald’s on Iisraeli sõjaväge varustanud toidupakkidega.
BDS sihtmärkideks langevad ettevõtted, kelle puhul on leitud Iisraeli rahvusvaheliste kuritegude sooritamise toetamine, mida teostatakse okupeerimise, rassieralduse ja apartheidrežiimi läbi. Kusjuures sinna alla kuulub peale Palestiina territooriumide ülevõtmise ka muudelt riikidelt maade ülevõtmised peale 1967. aastat. Otsesed kaassüüdlased korporatsioonid annavad oma panuse Iisraeli ebaseaduslikku tegevusse kas militaarset, logistilist, luurelist, rahalist või infrastruktuurset abi osutades. On vajalik lisada, et olles teadlik rahusvaheliste kuritegude sooritamisest või on piisavalt alust arvata selle asetleidmise ning jätkates siiski äritegevust endisel moel süüdlasega võib samuti olla piisav järeldamaks kaasosalust.
Allikad:
1) https://bdsmovement.net/Guide-to-BDS-Boycott
2) https://bdsmovement.net/campaigns#4
3) https://bdsmovement.net/news/bds-corporate-complicity-criteria
Boikoti sihtmärgid. Allikas: BDS liikumise koduleht (bdsmovement.net)